EST ENG PYC

Tellisgootika

Vaata kaarti!

Tellisgootika on Läänemerega piirnevates maades 13.–16. sajandil laialt levinud arhitektuuristiil. Tellijate soov ehitada järjest kõrgemaid ja valgusküllasemaid hooneid pani meistreid looma uusi ehituslikke lahendusi. Neist tuntuim – gooti teravkaar – on iga tellisgooti suurehitise lahutamatuks tunnuseks.

 

Tellisgootika õitseaega haakub otseselt üldise ajaloolise kontekstiga. Hansaliidu mõju kujundas elu Läänemere rannikualadel ja sisemaal mitme sajandi vältel. Siin õitses kaubandus ning tõstis pead linnarahva eneseteadvus ja identiteet. Tänini annavad uhked katedraalid, kirikud, kloostrihooned, linnaväravad ja raekojad aimu keskaja hiilgusest ja jõukusest. Iga säilinud struktuur ja ehitis kannab edasi oma ajastu ehituskunsti traditsioone ja oskusi. Arvestades ehitiste vanust ning nende head vastupidamist pidevale kasutusele ja heitlikele ajalootuultele, võib iga säilinud sutruktuuri lugeda mesitriteoseks. Euroopa Tellisgootika Tee ühendab 34 linna ja piirkonda Taanis, Saksamaal ja Poolas ning mitmeid partnereid Baltiriikides.

Loe lähemalt...

 

Kultuurihuviline, lõõgastust ja ajas rändamist ihkav teelolija leiab Läänemereäärsetest piirkondadest, palju avastamisväärset: jääaja taandumisel vormunud maastikud, maalilised järved, metsad ja jõed, rändrahnud, rannad ja liivadüünid, kaitserajatised, varemed ning erinevate ajastute mõisahäärberid. Ning alati kõrgub metsade tagant või linnasiluetist esile mõne pühakoja väärikas torn – ehitatud sageli just tellisgooti stiilis.

Tellisgootika on jätnud maastikule oma jälje. Pühakojad ja ilmalikud ehitised jutustavad meile üht ja sama lugu 13. sajandi murrangulistest arengutest: Hansaliidu kuldajast, linnade ja kloostrite tekkimisest, ordulinnuste rajamisest ja Läänemere tähtsusest keskaegses Euroopas. Järgnevad sajandid tõid nii tõuse kui ka mõõnasid – jõukust ja hävingut. Suur osa tellisgooti arhitektuuripärandist on tormilised aegade kiuste säilinud tänaseni. Euroopa Tellisgootika Tee annab kultuurituristile võimalust tunnetada Läänemereäärsete linnade ja piirkondade arhitektuuriloo tihedat omavahelist seost.

Tellis on küll ühendav ehitusmaterjal Taanist kuni Eestini, kuid ehituskunstis leiame täpselt niipalju erinevaid lahendusi, kui on erinevaid ehitisi. Seda isegi hoolimata sellest, et näiteks Saksa alade meistrite juhendamisel ja kaasabil kerkisid kirikud mitte ainult Saksamaal, vaid isegi Eestis. Tellise kasutamine ei piirdu üksnes hoonete seinte ja uhkete kaartega – põletatud savist on modelleeritud Tartu Jaani kirikut täitnud terrakotaskulptuurid, millest tänini on säilinud üle 1000.

Tellisgooti kultuuripärand on kergesti äratuntav ning iseloomulik Läänemereäärsetele maadele. Punase tellise kuma päikeses on siin alati silme all, olles ühtaegu lihtne ja väärikas, kunstiliselt komplitseeritud ning tulvil ajastute lugusid. Tellisgooti ehitised on elanud üle kümneid kiriklikke ja ilmalikke valitsejaid, nad on vanemad kui vanimad ülikoolid.

Tellisgootika ühendab Läänemerd, meie ühist ajalugu, aga ka mõtteviisi. Ta on lihtsalt meie igapäevaelu lahutamatu osa.

 

 
e1d1af ;